Regulaarne liikumine on parim viis ennetada südamehaigustesse haigestumist.

Ennetus

Iga süda on meie jaoks oluline! Tule uuringutele ja konsulteeri meie kogenud spetsialistidega.

Uuringud

Regionaalhaigla südamekeskus on suurim südamehaiguste diagnostika ja ravi erialakeskus Eestis.

Ravi

Järelkontroll on peale haiguse seljatamist oluline etapp. Regulaarne järelkontroll annab meelerahu ja kindlustunde.

Järelkontroll

Lähedase inimese toetus on patsiendi tervenemisel oluline. Sinu toetus loeb!

Lähedasele
Meist
Ennetus
Uuringud
Südamehaigused
Ravi
Järelkontroll
Lähedasele

Südamekeskus

Tutvu

Iga patsient on meile oluline!

Meie multidistsiplinaarsed suure kogemusega ravimeeskonnad kasutavad patsientide raviks vaid kõige kaasaegsemaid ja personaliseeritud meetodeid. 

Uudised

südametervis, telemeditsiin

Dr Henri Kaljumäe: miks peab inimene ise arsti kutsuma? Las aparaat helistab, kui vaja

Mati telefon heliseb. Helistajaks on meditsiiniõde haiglast, kus Matit tema südame-probleemide tõttu juba aastaid regulaarselt jälgitakse.

Loe lähemalt
dr Lotman

Südamepuudulikkuse ja 2. tüüpi diabeediga patsiendi farmakoloogiline ravi

Teist tüüpi diabeediga patsientidel on ligikaudu kaks korda suurem risk südamepuudulikkuse (SP) tekkeks (1). Faktorid, mis täiskasvanud diabeetikutel on seotud suurema SP-riskiga, on näiteks diabeedi pikem kestus, insuliini kasutamine, halb glükeemiline kontroll, suurem kehamassiindeks, mikroalbuminuuria, vähenenud kreatiniinikliirens, koronaarhaiguse ning perifeersete arterite haiguse esinemine.

Loe lähemalt
dr Viigimaa

Dr Viigimaa avaldab, mitu kilomeetrit tuleks südame kaitsmiseks päevas kõndida

Südame- veresoonkonnahaigused on levinuim surmapõhjus Eestis. Põhja-Eesti regionaalhaigla ja meditsiinikeskus Confido südamearst Margus Viigimaa kirjutab, et igaüks saab oma südametervise edendamiseks palju ära teha – oluline on järgida tervislikku eluviisi ja regulaarselt liikuda. Regulaarne liikumine ja tervisetreening on parim viis kinkida endale terve ja treenitud süda ning ennetada südamehaigustesse haigestumist. Ka juba haigestunud südamele on tervenemiseks ja töövõime säilitamiseks vajalik regulaarne sobiva koormusega kehaline aktiivsus.  Aprill on Eestis südamekuu. 1993. aastal algatatud iga-aastane südamenädal taasiseseisvunud Eesti elanike südametervise parandamiseks on aja jooksul kasvanud südamekuuks. Sellest ajast on Eestis alla 65-aastaste inimeste südamesurmade arv vähenenud üle 50 protsendi. Vaatamata sellele on südamehaiguste koorem ühiskonnale ja riigieelarvele raske. Õnneks on südamehaigused hästi ennetatavad ja kõige efektiivsemad vahendid südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks on meie endi teha, muutes eluviisi tervislikuks. Mis kahjustab südant? Südametervist kahjustavad oluliselt kõrge kolesterool, kõrgenenud vererõhk ja veresuhkru tase, kroonilised põletikukolded (näiteks halb hammaste tervis), alkohol, unehäired ja veel mitmed tegurid. Tervisliku elustiili peamised komponendid on regulaarne kehaline aktiivsus, kehakaalu normaliseerimine, tubakatoodete vältimine, tervislik toitumine ja stressitaseme langetamine. Südametervise juhtimisel on jäme ots — üle 50 protsendi — meie kätes. Euroopa kardioloogide seltsi «Terve südame valem» soovitab südame kaitsmiseks kolm kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Uuemad uuringud näitavad, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte intensiivsus. Seega aitab südant hoida ka väiksema intensiivsusega regulaarne liikumine. Istumine on uus suitsetamine Viimase aja uudiseks on see, et istumine kahjustab oluliselt südant ja veresooni. Rootsis tehtud uuringute alusel istub keskmine inimene 8-9 tundi päevas. Väga sarnane on olukord ka Eestis. Pika istumise käigus tekib kehas rida südant ja veresooni kahjustavaid muutusi (trombiohu tõus, lupjumise kiirenemine, ainevahetuse aeglustumine). Istumist nimetatakse «uueks suitsetamiseks» seda just suitsetamisega südamele võrreldava kahju tekitamise rõhutamiseks. Seetõttu tuleb meeles pidada, et isegi üks kord nädalas tehtav tervisetreening ei kompenseeri eelnevate päevade puudujääki ega kaitse südant piisavalt.  Ka psühhosotsiaalsed faktorid ja stress on südamehaiguste tekkes väga olulised põhjustades südame isheemiatõbe ja vererõhu kõrgenemist. Ida-Euroopa riikides on krooniliselt kõrge stressitase üks peasüüdlastest kõrges südamehaiguste levimuses ja niinimetatud terviselõhes Lääne-Euroopa riikidega. Sageli haaratakse esimesena ettejuhtuvate peibutavate stressimaandajate järele nagu alkohol ja sigaretid. Kahjuks pikas plaanis stress ainult süveneb, tekivad lisaprobleemid ja kahjustada saab süda, veresoonkond ning kogu organism. Liikudes paraneb ka kolesteroolitase Regulaarne kehaline aktiivsus alandab stressi ja avaldab soodsat toimet organismile väga mitmete mehhanismide kaudu. Alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb «halva» ja suureneb «hea» kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal, paraneb meeleolu. Lisaks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Seega teeme liikumisega oma kehale ja vaimule hindamatu teene, mida keegi teine meie eest teha ei saa. Liikumist ja treeningut tuleks võtta kui meeldivat elukomponenti, mis parandab meie tervist.  Liikumisharjumuse kujundamine on väga oluline lapseeas, vanemate eeskuju on alati tõhusam kui sõnad. Minnes sportima või jalutama, on hea teha seda koos laste või lastelastega. Peamise põhjusena, mis takistab noorematel inimestel rohkem liikuda ja tervisesporti teha, tuuakse ajapuudus. Ütlen veendunult iseenda ja paljude mu sõprade ning patsientide näitel, et liikumisest saadav lisaenergia muudab töö produktiivsemaks ning kvaliteetsemaks. Alustamiseks on vaja liikumine päevaplaani sisse planeerida. Edaspidi kompenseerub see ajakulu kuhjaga töö efektiivsuse tõusu näol.  Leevendab kroonilisi haigusi Eakamad toovad vähese liikumise põhjusteks valdavalt kõrge vanuse ja halvenenud tervise. Siiski on liikumine sama oluline ka vanematele ja kroonilisi haiguseid põdevatele inimestele. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab krooniliste haiguste vaevuseid ja võib vähendada ravimite (eriti uinutite ja antidepressantide) tarvitamise vajadust. Südamehaiguseid, hüpertooniatõbe, suhkurtõbe, osteoporoosi ja liigesehaiguseid põdevad patsiendid peavad liikumisstiilide ja liikumise intensiivsuse osas kindlasti nõu pidama oma arstiga.  Süda lööb keskmise eluea jooksul umbes 2,5 miljardit korda, pumbates miljoneid liitreid verd mööda keha laiali. Hoidkem ja kaitskem oma südant. Südametervis on meie endi kätes. Südamearstina soovin teile kõigile mõnusaid tunde tervisespordiga ja hobidega tegelemisel. See toob puna palgele ja rahulolu südamesse. Siis on süda terve ja elu elamist väärt!

Loe lähemalt
südamekeskus

Südant ei saa pausile panna

Eesti Kardioloogide Selts koos Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga tuletab meelde, et ka COVID-19 pandeemia perioodil tuleb oma südame tervise eest hoolt kanda. Haigestumus ning suremus südame- ja veresoonkonna haigustesse on jätkuvalt kõrge kogu Euroopas. Eestis on need endiselt kõige sagedasemad surma põhjustajad.

Loe lähemalt
Harjutusi stressi ja pingete maandamiseks

Harjutusi stressi ja pingete maandamiseks

Regionaalhaigla kliinilised psühholoogid ja vaimse tervise õed jagavad harjutusi ja nippe, kuidas maandada stressi, pingeid ja ennetada läbipõlemist.

Loe lähemalt
LOE VEEL UUDISEID
dr Viigimaa

Prof Margus Viigimaa räägib tervislikust unest, heast tervisest ja elurõõmust

Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaaga tuleb juttu tervislikust unest, heast tervisest ja elurõõmust. Tervislikku und kõigile!

Loe lähemalt

Patsiendilood

Taskuhäälingud