Dr Martin Serg: neid riskitegureid peetakse vaikseteks tapjateks

Eelmisel nädalal vapustas Eestit Madis Millingu ootamatu lahkumine. Mees kukkus kokku sisuliselt kiirabi kõrval, juhtunut märgati kohe – ometi ei õnnestunud tema elu päästa. Kas võib eeldada, et kõike, mida oli võimalik teha, ka tehti? „Absoluutselt, jah,“ ütles „Vikerhommikus“ kardioloog Martin Serg, kes oli ka valves, kui Milling haiglasse toodi.

Kas Millinguga juhtunu oli paratamatu?

Arsti sõnul oli abi andmise mõttes ideaalne olukord. „Enamasti viibib abi selle taga, et ei osata aru saada, et tegemist on südame äkksurmaga,“ rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Martin Serg ERRi saates „Vikerhommik“. Arsti sõnul võib inimene samal ajal ka krambitada – tal on süda seiskunud, aga arvatakse, et tal on krambihoog. „Praegusel hetkel tundub, et oli kiire arusaamine, et tegemist on südame äkksurmaga. Ja kohe anti ka abi.“

Samas ei õnnestu alati inimest päästa ka kiire abi. Räägitakse, et iga sekund on oluline, kuid selgub, et infarktil ja infarktil on siiski vahe.

„Kindlasti,“ kinnitas Selg. Ka siin sõltub arsti sõnul, milline oli lähtekoht. „Kui me räägime südame äkksurmast, on see kõige tavalisemalt põhjustatud südamelihase infarktist. Inimesel ei pruugi olla mingeid eelnevaid sümptomeid. Sageli küll on eelnevalt olnud koormuspuhused rindkerevalud. Aga tõesti, esimene avaldumine võib olla ka puhtalt äkksurm, ilma eelnevate sümptomiteta.“

Arst selgitas ka, millest sõltub prognoos, kas vereringe õnnestub taastada. „Üks olulisemaid on rütm – millisest rütmist patsienti elustama hakatakse.“ Kas inimesel on väga kiire vatsakeste töö või süda sisuliselt seisab ehk on asüstoolia.

Vaiksed tapjad

Kolleegid ei mäleta, et Milling oleks kunagi oma tervise üle kurtnud. Paljud lood ju algavad nii, et inimesel pole ühtegi kaebust ja siis… „Kui me räägime südameinfarkti põhjustavatest riskiteguritest, siis need ongi n-ö vaiksed tapjad,“ selgitas Serg. „90% infarktidest on põhjustatud kõrgenenud vererõhust, diabeedist, ülekaalust, suitsetamisest ja vähesest füüsilisest aktiivsusest. Need muutused võivad olla vaiksed. Haiged ütlevadki, et nad on tundnud ennast eelnevalt väga hästi. Parem seis on nendel haigetel, kellel on eelnevalt on juba mingeid kaebusi, kellele me suudame hakata kiiresti abi andma.“

Paraku toonitab Millinguga juhtunu arsti sõnul vajadust, et Eesti inimesed, just mehed ja sellises vanuses peaksid tervisele rohkem tähelepanu pöörama. „50–60 on tegelikult õrn vanus – on väga suur erinevus meeste ja naiste vahel müokardi infarkti haigestumise puhul,“ selgitas Serg. Meestel on selles vanuses infarkti esinemissagedus 3–4 korda suurem kui naistel. Mida vanemaks me saame, seda rohkem hakkab vahe tasakaalustuma ja üle 70 aastastena on naistel infarkte rohkem. Nii et ka 51aastane Madis Milling kuulus õrna 50–60aastaste vanusegruppi.

Kui inimesed käiksid tervisekontrollis, siis põhjaliku kontrolli käigus saaksid nad kindlasti midagi teada, kui asi on päris ohtlik. „Kontrollid on kindlasti vajalikud,“ kinnitas Serg. Tema sõnul on rusikareegel, et nii naised kui ka mehed vanuses 18–40 võiksid käia üle viie aasta tervisekontrollis, kus mõõdetakse vererõhku ja tehakse ka vereanalüüs, kus muu hulgas vaadatakse kolesterooli ja veresuhkru näitajaid. 40–60aastased peaks käima kahe aasta tagant. Alates 60. eluaastast peaks igal aastal kontrolle tegema. Eesmärk ongi ära hoida selliseid juhtumeid.

Süda ja koroona

Pandeemia ajal on inimesed ka kartnud arsti juures käia, kuna on olnud hirm nakatuda koroonaviirusega, samuti pole tahetud lisada koormust niigi koormatud meditsiinisüsteemile. „Tegelikult oli meil eelnevate lainete ajal ja on ka praegu võimekus kõiki haigeid õigeaegselt ravida,“ kinnitas Serg. „Juba eelmisel kevadel alustasime kampaaniaga „Südant ei saa pausile panna“. Tahtsime muuta patsiente teadlikumaks sellest, kuidas pandeemia ajal oma südame tervist hoida. Ja kui on tekkinud probleem südamega, siis kuidas abi otsida.“
Lupjumisest ja valudest rinnus on ka varem räägitud, aga kas nüüd on ka selge, kui ohtlik on koroonaviirus südamele? „On küll selge,“ kinnitas Serg. „Meil endal on juba suur kogemus Covid-südamelihasepõletikuga. Meedias on olnud juttu vaktsineerimisest tekkinud südamelihasepõletikust, kuid Covidi põhjustatud südamelihasepõletik ehk müokardiit on oluliselt suurem probleem.

Näiteks väga kõrge vaktsineeritusega Israelis on väga harva tekkinud vaktsineerimisest südamelihasepõletikku. „Kui me räägime vaktsineerimisest tingitud südamelihasepõletikust, siis see on kerge ja mööduv seisund. Covidist tingitud südamelihasepõletik võib kulgeda ka raskelt.“

Inimene peab olema tervise osas aktiivne

Mida siis peaks umbes 50aastane enam-vähem hea tervisega mees ette võtma? „Kindlasti tervislikud eluviisid. See on number üks,“ ütles Serg. „Inimene saab kõige rohkem teha enda jaoks ise. Piisav liikumine – vähemalt pool tundi päevas. Mõõdukas liikumine, mis võtab ka kergelt hingeldama, mitte rahuliku jalutamine. Loomulikult jälgida oma kehakaalu ja kuidas süüa. Väga palju on räägitud nn Vahemere dieedist – süüa kala kord nädalas, vähem liha, rohkem puu- ja köögivilju. Ja soolatarvitamist tuleks vähendada. Need on väga hästi teada olevad ja lihtsad võimalused kaitsta oma tervist tuleviku tüsistuste eest.“

Kardioloogi arvates teevad meie perearstid oma tööd hästi, aga küsimus on ka selles, kas inimene ise läheb arsti juurde. „Inimene peab ka ise aktiivne olema tervise osas. Mitte ainult lootma, et teda kutsutakse kuskile kontrolli. Ise peab ka hoolitsema oma tervise eest.“

 

Allikas: https://tervis.ohtuleht.ee/1055198/sudamearst-infarktist-ja-akksurmast-…