НА ГЛАВНУЮ СТРАНИЦУ
Milliste sümptomite korral tuleb kindlasti arsti juurde minna? Kas valu rinnus võib tähendada kindlasti infarkti? Südamearst Margus Viigimaa selgitab, millal võiks kahtlustada tõsisemat probleemi.
Eks inimestel on ohumärgid erinevad, räägib Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht ja ülemarst Margus Viigimaa südamekeskuse Tervisepooltunni podcastis. Näiteks naistel ei ole südame isheemiatõve sümptomid isegi infarkti läheduses sama väljajoonistunud kui meestel.
Meestel tekib reeglina rinnakutagune valu, surumistunne kiirgumisega kaela, ülakõhtu ja selga. Selle näol on juba tegemist väga alarmeeriva sümptomiga. Mis ei tähenda alati kulmineerumist kõige hullemaga, kuid näitab, et veresoonte lupjumine on juba faasis, mis nõuab tähelepanu. “Tänapäeval on võimalik teha väga täpseid uuringuid ning ravi on efektiivne,” ütleb kardioloog Margus Viigimaa.
Muidugi näeme ka igapäevaselt, et rindkeres esineb valusid erinevatel põhjustel, mis ei ole alati südamest tingitud. Ent valude puhul on hea see, et nad toovad inimese arsti juurde ja siis saab edasi uurida, kui tõsise probleemiga on tegemist.
Tasub ka märgata teisi sümptomeid – näiteks koormustaluvuse järsk langus. Kui ikka inimene jõudis varem rohkem teha, trepist käia ja spordiga tegeleda, aga korraga enam ei jaksa, siis võib see viidata südamehaigusele, tegemist võib olla infarktiohu, klapiprobleemi või muude probleemidega, mida saab juba arst välja selgitada.
Vedelikupeetus, tursed jalgadel, ei suudeta madala peaalusega lamada, inimene köhib ja peab akna avama – see kõik võib ka viidata südamepuudulikkusele. Krooniline südamehaige oskab end ka juba jälgida.
Alarmeerivad märgid
Kõige olulisem ongi haiguse primaarne äratundmine. Sest harilikult ju keegi ei arva, et ta on haige. Arvatakse, et tegemist on külmetuse või muu mööduva sümptomiga. Tasub erinevatele näitajatele tähelepanu pöörata. Alarmeeriva märgina tuleb võtta koormusel või närveerimisel väljenduvat valu, ebamugavustunnet rindkeres, mis pingeseisundi üleminekul annab kiiresti järele. Kui inimene kaebab juba pikemat aega kestva tunde üle, siis tavaliselt see südamehaigusele ei viita.
Hoopis teise asjaga on tegu, kui näiteks kiirel trepist kõndimisel tekivad rütmihäired, mis mööduvad kohe peale seismajäämist. Sellisel juhul peaks kindlasti olukorda uurima, tegema täiendavaid teste, vereanalüüse. Võime avastada suurema südamekahjustuse või seda isegi ennetada.
Need on põhilised ohumärgid, millal peaks kindlasti arsti juurde pöörduma.
1. Kindlasti tasub tähelepanu pöörata sellele, kui näiteks esimest korda elus tekivad inimesel imelikud valud, ängistus- ja surumistunne rindkeres, mis seisma jäädes mööduvad. Eriti kui see avaldub hommikul tööle rutates, sest peale ärkamist ei ole südame- ja veresoonkonnasüsteem veel lõplikult ümber häälestunud ning samuti on söömisjärgselt osa verd liikunud makku. Veel võib esile kutsuda stenokardiahoo või südamehaigusele viitava valu külma õhu sisse hingamine, sest külm õhk ahendab veresooni, tekitab pigistuse ning ängistuse tunde ja verevaeguse. Sellised sümptomid, eriti kui varem midagi sarnast juhtunud ei ole, on kõige alarmeerivamad. Võib ennustada, et kui mitte midagi muuta, kui mitte minna uuringutele, siis on potentsiaalne infarkt nädalate kaugusel.
2. Samuti kõrge adrenaliinitasemega situatsioonides tekkivad imelikud rütmihäired või ebameeldiv tunne, mis kiirgub kaela, selga, ülakõhtu. Või kui midagi järsult tõsta, trepil kiirelt kõndida. Sellised asju esineb ka spordirajal.
Sääraste ilmingute puhul tuleb pöörduda arsti poole. Tänapäeval on võimalik teha väga täpseid uuringuid ning ravi on efektiivne. Näiteks südame pärgarterite ahenemist saab oluliselt vähendada ning isegi nullini viia. Tegu on teisalt ka kahjustavate protseduuridega, sest sellega, et me lükkame veresoontesisese naastu vastu veresooneseina, rikume me ära veresoone normaalse struktuuri ning tekib vajadus ravimite tarbimiseks. Ent siiski on meil sellega võimalik infarkti edasi lükata ja võimalik, et ka täielikult vältida.
Uudis on ilmunud 14.10.2020 Õhtulehes, loe lähemalt: https://tervis.ohtuleht.ee/986203/rinnus-on-valu-sudamearst-need-on-ohu…