Pealehele
Aina soojemaks muutuvad suvekuud, sealhulgas maailmas sagenevad kuumalained esitavad järjest tõsisema väljakutse südame-veresoonkonna haigustega patsientidele. Siiski ei puuduta need haigused ainult vanemaealisi, vaid ka noori, kelle puhul on murettekitavaks asjaoluks riskikäitumine. Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogi dr Eno-Martin Lotmani sõnul on noorte teadlikkus siiski parem kui kunagi varem.
Kuumus toob südamele tööd juurde
Südame-veresoonkonna haigustega inimesed on kuumalainete ja järjest kuumemaks muutuvate suvekuude tõttu rohkem ohustatud mitmel põhjusel. “Kõrge temperatuur võib suurendada koormust südamele ning raskendada ka kerget füüsilist tegevust. Samuti võivad kuumad ilmad põhjustada suuremat higistamist ja seeläbi dehüdratsiooni, eriti kui inimesed ei joo piisavalt vett,” ütles dr Lotman.
Samas esitab kuum temperatuur väljakutse ka vererõhule, mis võib tõusta ning omakorda suurendada südame löögisagedust puhkeolekus. Dr Lotmani sõnul võib seesugune lisakoormus põhjustada südame-veresoonkonna haigustega inimestel rütmihäireid ja muid probleeme.
“Seetõttu on südame-veresoonkonna haigustega inimestel oluline olla ettevaatlik ning vähendada kuumast ilmast tingitud riske: tarbida piisavalt vedelikku, viibida jahedates ruumides ning vältida suurt füüsilist koormust päeva kõige kuumadel kellaaegadel,” sõnas ta.
Et just suvekuudel võib esineda rohkem erinevaid sümptomeid, võivad südameprobleemidega inimesel tekkida näiteks õhupuudus, südamepekslemine ja väsimus. “Hingamisteede krooniliste haigustega inimestel võivad õhusaastatus ja õietolm suvekuudel süvendada astma ja allergia sümptomeid,” tõi dr Lotman välja.
Suvekuudel on rohkem liikumist
Kuivõrd südame-veresoonkonna haigused on tingitud mitmetest põhjustest, sealhulgas pärilikkusest, elustiilist, dieedist, stressist ja muudest riskiteguritest, on nende haiguste diagnoosimine aastaringselt üsna ühtlane ja ei sõltu otseselt aastaajast.
Siiski on mõned tegurid, mis võivad suvekuudel südame-veresoonkonna haiguste esinemist mõjutada. “Suvekuudel on paljud inimesed aktiivsemad ja viibivad rohkem õues, mille käigus võib suureneda füüsiline koormus. Suvel suureneb ka alkoholi tarbimine, mis võib mõjutada südame tervist. Seetõttu on oluline hoolitseda oma südame tervise eest igal aastaajal,” märkis dr Lotman.
Noorte seas esineb riskikäitumist
Et kuumalained ei mõjuta ainult vanemaealiste tervist, on ohustatud ka noored, kelle teadlikkus erinevates südame-veresoonkonna haigustest varieerub suuresti sõltuvalt piirkonnast, haridustasemest, sotsiaalmajanduslikust taustast ja muudest teguritest. “Üldiselt on noorte teadlikkus südame-veresoonkonna haigustest tõenäoliselt parem kui kunagi varem tänu terviseharidusele. Samuti on noortel tänapäeval palju parem ligipääs tervise ja haiguste alasele teabele,” kinnitas dr Lotman.
Kuigi internet ja sotsiaalmeedia võimaldavad ligipääsu usaldusväärsele tervisealasele teabele, ringleb väga palju ka valeinfot, mida arstidel ümber tuleb lükata. “Noorte teadlikkusele vaatamata esineb riskikäitumist nagu suitsetamine, ebatervislik toitumine, vähene liikumine ja liigne alkoholi tarbimine. Ka kiirtoidu regulaarne tarbimine võib suurendada ülekaalulisuse riski.”
Üldiselt on noorte teadlikkus südame-veresoonkonna haigustest siiski paranenud tänu kaasaegsele haridusele ja info kättesaadavusele. “Siiski on oluline pöörata tähelepanu ennetusele, et vähendada südamehaiguste esinemist noorte seas ja edendada tervislikke eluviise juba varakult.”
Kuidas südamehaigusi ennetada?
Südame-veresoonkonna haiguste väljakujunemise ennetamiseks ja tervena elatud aastate pikendamiseks on oluline järgida tervislikke eluviise.
Tasakaalustatud toitumine. Sööge tervislikku ja mitmekesist toitu, mis sisaldab palju puu- ja köögivilju, täisteratooteid, pähkleid, madala rasvasisaldusega piimatooteid, valke ning vähendatud koguses soola, suhkrut ja transrasvu. Vältige liigsete kalorite tarbimist (eelkõige magustatud jooke ning kiirtoitu).
Regulaarne kehaline aktiivsus. Liikuge regulaarselt ja olge füüsiliselt aktiivne vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega treeningut nädalas. Valige tegevused, mis teile meeldivad ja mida suudate pikaajaliselt jätkata. Lapsed peaksid olema iga päev vähemalt 60 minuti jooksul füüsiliselt aktiivsed.
Suitsetamisest loobumine. Suitsetamine on üks suurimaid südame-veresoonkonna haiguste riskitegureid. Kui suitsetate, võtke ühendust spetsialistidega, kes võivad teid suitsetamisest loobumisel toetada.
Stressi maandamine. Õppige tervislikke stressi maandamise tehnikaid, nagu meditatsioon, jooga, hingamisharjutused või regulaarne füüsiline aktiivsus.
Vererõhu, kehakaalu, veresuhkru ja kolesteroolide tasakaalu jälgimine. Siin võib olla vaja tervishoiutöötaja abi. Kontrollige regulaarselt oma kaalu, vererõhku ning vere kolesterooli ja glükoosi taset ning vajadusel järgige arsti soovitusi, kuidas neid riske maandada. Regulaarsed tervisekontrollid aitavad avastada varajasi südame-veresoonkonna haiguste riskitegureid ning võimaldavad võtta kasutusele ennetavaid meetmeid.
Piisav uni. Enamik täiskasvanuid vajab igal ööl 7–9 tundi und. Lapsed vajavad und jällegi rohkem: kuni 5-aastased vajavad 10–16 tundi und ööpäevas, 6–12-aastased 9–12 tundi ööpäevas ning 13–18-aastased 8–10 tundi und ööpäevas. “Piisav uni on südame-veresoonkonnale kasulik, parandab ajutegevust ja vähendab krooniliste haiguste riski,” märkis dr Lotman.
Ennetus on südame-veresoonkonna haiguste väljakujunemise vältimisel võtmetegur. “Elustiilimuutused on väga tõhusad, et aidata pikendada tervislikult elatud aastaid. Kui teil on juba mingeid südame-veresoonkonna haigusi või riskitegureid, konsulteerige oma arstiga, et leida teie jaoks optimaalne ennetus- ja raviplaan. Kindlasti kasutage terviseinfo hankimiseks usaldusväärseid allikaid,” sõnas dr Lotman lõpetuseks.
Artikkel on ilmunud 01.08.23 Tervisegeeniuse lehel: https://tervise.geenius.ee/blogi/targa-patsiendi-blogi/dr-lotman-oma-sudame-eest-tuleb-hoolitseda-igal-aastaajal/