Pealehele
Süda klopib, valud südame piirkonnas, vererõhk tõuseb – kõike seda ja paljutki veel suudab teha suur ärevus ja hirm. „Äge stress võib aktiviseerida isegi südameinfarkti tekke,“ kinnitab kardioloog Margus Viigimaa. Kuidas hoida südametervist ärevatel aegadel?
Eestis on arstiabi kättesaadav ja kõik toimib. Sellest hoolimata ei saa öelda, et praegu on päris tavaline aeg. „Eks pinget on rohkem. Päris palju on koroonainfektsiooni põdenud patsiente, neid on tulnud päris palju juurde,“ kinnitab kardioloog Margus Viigimaa, Regionaalhaigla südametervise ülemarst-kardioloogiakeskuse teadusjuht.
Ehkki sageli põetakse koroonat kergelt, on siiski palju ka neid, kellel on tekkinud näiteks südame rütmihäired, samuti nõrkus, mis ei lähe kuude kaupa üle.
„Muret on. Vahepeal oli väga suur mure, et peame haiglas plaanilist ravi oluliselt vähendama, sest koroonapatsientide hulk hakkas väga palju kasvama. Praegu on olukord õnneks stabiliseerunud, isegi leevenemas. Väga hull ei ole, aga pingeline on olnud kogu aeg.“
On selge, et ka suur ärevus ja hirm mõjuvad südamele. Stressihormoonide (kortisool, adrenaliin, noradrenaliin jt) kõrge tase mõjutab väga tugevalt südameveresoonkonda. „See võib tekitada südamepekslemist, valusid südame piirkonnas, rütmihäireid, vererõhu tõusu,“ loetleb Viigimaa. „Kui inimesel on juba südame lupjumishaigus, võivad oluliselt sageneda ka stenokardiahood.“
Tugevate üleelamiste mõju võib olla veelgi rängem. „Kui inimesel on äge stress, mida põhjustab näiteks tulekahju või autoavarii – need võivad aktiviseerida isegi südameinfarkti tekke. Mul tuleb kohe meelde mitu patsienti, kellel on tekkinud infarkt sellistes situatsioonides.“
Viigimaa sõnul pole sellised juhtumid mingi liialdus ega üledramatiseerimine. „Ei-ei, mul on näiteid oma praktikast ja muidugi maailmapraktikast,“ kinnitab südamearst.
Ärevus mõjutab mitmeid elundkondi
Samas pole kõik tervisehäired seotud südamega, kuigi esialgu võib see nii paista. „Ärrituse ja stressiga võivad kaasneda ka peavalu ja -ringlus. Inimesel võib olla lämbumistunne, tükitunne kurgus. Need nähud võivad sarnaneda ka südamelihase infarktile ja stenokardiale. Sageli jõuavad need inimesed ka arsti juurde ja enamasti leiame, et südamehaigusega tegemist ei ole.“
Viigimaa toonitab, et suur ärevus mõjutab peale südameveresoonkonna ka teisi elundkondi. „Võib-olla kõige tavalisemad on hingamisnähud: hingamine võib sageneda, paljud kirjeldavad õhupuudustunnet.“ Ärevusest võivad tekkida naha- ja liigeseprobleemid, pikemas plaanis isegi luuhõrenemine. „Ja muidugi seedehäired. Need kaasnevad samuti väga sagedasti ärevusega.“
Teadlasena rõhutab Viigimaa, et alati peab vaatama tõenduspõhiseid andmeid, mitte seda, kuidas meile tundub. Ta toob näiteks USAs tehtud uuringu, mis põhines väga paljude inimese andmetel, keda jälgiti pika aja jooksul. „Leiti, et ärevuses ja muretsevatel meestel on tunduvalt suurem südame- ja veresoonkonnahaiguste ja ka 2. tüübi diabeedi tekkimise risk.“
Liikumine rahustab närve
Viigimaa sõnul on kontrollitud ärevus organismile isegi vajalik. „See mobiliseerib organismi, kui inimene suudab adekvaatselt otsustada. Aga kontrollimatu ärevus rikub tervist, segab igapäevaelu ja viib kõikide nende probleemideni.“
Me ei saa ju ennast maailmast ja negatiivsetest uudistest päris ära lõigata. Mida saab inimene praeguses olukorras siiski teha, et tervist kaitsta? „Kindlasti on oluline liikumine, regulaarne kehaline aktiivsus. See on põhiline, kuidas saame närvisüsteemi stabiliseerida. Piisav uni on samuti oluline. Ärevus kipub tekitama unehäireid – inimene ei suuda uinuda või jääb küll magama, aga ärkab üles ja enam ei uinu.“
Kui Viigimaa uurib inimestelt, mitu sammu nad päevas kõnnivad, siis mõnel tuleb küll 20–25 000, aga mõnel vaid 3000. „Tuleb ikka liikuda ja kõndida. Oluline on liikuda looduses, mis annab ka emotsionaalselt palju – seda saab ju alati teha. On võimalik treppidest üles-alla käia. Ja kui veel kepikõndi teha – see sobib hästi ka vanemaealistele ja neile, kellel on tasakaaluprobleeme. Kepikõnd paneb ka ülakeha tööle.“
Ravimeid ei tohi jätta võtmata
„Kroonilised haiged peaksid kindlasti võtma regulaarselt ravimeid,“ toonitab Viigimaa. „Uuringud on näidanud, et kui pikaajalise ärevusega kaasneb depressioon, siis nendel haigetel väheneb oluliselt ravijärgimus – tekib motivatsioonipuudus, nad ei võta korralikult tablette.“
Sõjaärevus on kestnud vaid paar nädalat, kuid mõnes mõttes võib tõmmata paralleele sellega, kuidas on inimesi mõjutanud koroonapandeemia. „Mida ma näen igapäevaelus – paljud patsiendid, isegi võiks öelda, et enamik on kaalus juurde võtnud koroonaperioodi jooksul. 3–4 kilo on juurde tulnud ja enam ei saa neist lahti. Kui jääd kehalisest tegevusest kõrvale, tekib väga kiiresti harjumus, et mis ma sinna trenni ikka lähen.“ Tavapärast liikumise rütmi on raske tagasi saada, tekib ka käegalöömine.
Tervist ei saa pausile panna
On oluline, ei inimene ei jätaks ka ärevatel aegadel arstiga ühendust võtmata. Möödunud aastal loodi isegi kampaania „Südant ei saa pausile panna", et julgustada inimesi ka pandeemia ajal arstidelt abi otsima. „See oli Euroopa Kardioloogide Seltsi algatus, milles ka meie aktiivselt osalesime,“ ütleb Viigimaa.
Esimese koroonalaine ajal 2020. a kevadel langes kuni poole võrra müokardiinfarktide arv. Toona oletati, et üheks põhjuseks võib olla seik, et inimesed ei pingutanud kehaliselt üle. Nüüd hinnatakse seda teisiti. „Põhipõhjus oli siiski see, et inimesed kartsid arsti juurde tulla ja põdesid kergemad infarktid püstijalu või kodus läbi, mis tegelikult on eluohtlik,“ kinnitab südamearst. „See jätab oma jälje nagunii. Südame isheemiatõbi on progresseeruva iseloomuga ja tuleb ikka tagasi. On ülioluline, et inimene tuleks arsti juurde. Olukorras, kus südamelihast on võimalus päris hästi päästa, on tähtis iga minut.“
Viigimaas sõnul Eestis siiski probleem väga suur ei olnud. „Meie erakorraline arstiabi on väga hästi kättesaadav ja inimesed on seda usaldanud.“
Raviskeemi tuleb üle vaadata
Viigimaa on siiski pisut murelik krooniliste haigete suhtes. „Paljud kroonilised haiged, näiteks hüpertooniatõve, düslipideemia või diabeediga inimesed lükkavad arsti juurde tulemist edasi. Aga vahel raviskeemid aeguvad ja neid oleks tarvis uuendada, näiteks on tulnud uusi südant kaitsvaid diabeediravimeid. Kroonilisel haigel peaks arstiga olema ikka kontakt. Mitte nii, nagu ma sageli näen, et samu retsepte pikendatakse aastaid. See ei ole õige. Korra aastas peaks ravi üle vaatama – sellest piisab, kui kõik on stabiilne.“
Viigimaa mõistab, et perearstidel on olnud tohutu pinge, kui nüüd on lootust, et koroonaolukord stabiliseerub. „Näen sageli inimesi, kes on olnud kaks aastat kroonilise haiguse jälgimise protsessist kõrval – on näha, et oleks olnud vaja juba varem muuta raviskeemi või teha täiendavaid uuringuid.“
Artikkel ilmus 12.03.2022 Õhtulehes https://tervis.ohtuleht.ee/1057559/suda-klopib-vererohk-touseb-kardiolo…